Laagri lugu
Idee korraldada laager sündis 2021. aasta märtsis, kui reisimine oli üsnagi piiratud ja olukord mitmel pool euroopas veel tõsisem, kuid Eestis toimusid suure ettevaatlikkusega 2020. aasta suvel nii festivalid kui laagrid. Arutasime, et kohalik noortele suunatud üritus oleks asjakohane ja loodetavasti on ka 2021. aasta suvel võimalik üritusi läbi viia. Varem olime interEST-iga läbi viinud rahvusvahelise osalejaskonnaga Erasmus+ üritusi, kuid võtsime nüüd fookuse pakkuda ka lastele harivat programmi, tuues kaasa oma kogemused Erasmus+ töötubadest ja noortevahetuste organiseerimisest.
Jagasime ideed sõprade ja tuttavatega ning leidsime esimesed potensiaalsed kasvatajad, kes oleks valmis kaasa lööma. Laagrijuhendaja kutse oli olemas ainult kahel inimesel kuuest, seega tuli tegeleda ka kutse taotlemisega. Palju auru läks nii üleüldse kontseptsiooni arutamisele, laagri kava ja reeglite tegemisele. Näiteks arutasime, kas võiks lubada telefone või mitte, või siis ainult teatud aegadel, samas polnud me veel isegi avalikusega infot jaganud, polnud laagrijuhendaja kutseid ning meil oli kokku ümmargune 0 laagrisse registreeritud last. Üks kaasatud tiimi liige, kes oli varem kasvataja olnud laagris ütles, et peab olema juhataja ja hästi karm. Kuid olime ju harjunud tegutsema ilma käsuliinideta ja noored on Erasmus+ programmis ikkagi ka ise oma elu ja tegemiste eest vastutavad, äkki saab ka ilma karm olemata? Meil oli pundis veel 2 noort, kes ise terve teismelise ea ainult laagrites käinudki ja neil oli palju ideid -- see andis vähemalt natuke meile enesekindlust juurde. Segadust oli ja polnud kaugeltki selge, mis sellest kõigest välja tuleb.
Peab tõdema, et isegi kui tiim on olemas, majutus broneeritud, tegevused planeeritud, siis sellest suurem väljakutse võib olla hoopis infoga inimesteni jõudmine. Meie turunduskogemused kamba peale olid pigem talupojatarkused ja me kahjuks polnud aprilli ja mai kuu jooksul piisavalt nähtavad ning pidime meie 11-le registreeritud lapse vanematele teatama, et vabandust, kuid jääb laager ära. Oma osa mängis pandeemia ja uue tegijana, kellest keegi midagi ei tea, vaikselt orbiidile ilmumine. Siiski oleme ülimalt tänulikud neile esimestele, kes usaldasid meid. Saatsime neile ka nimekirja võimalike alternatiivsete laagritega ja tagastasime ettemaksu.
Järgmine aasta sihtisime natuke väiksemat ja realistlikumat koosseisu ja kasvatajaidki jäi vähemaks - kes reisis ja kel mõned muud väljakutsed. Plaanisime panustada seekord turundamisse rohkem. 2021. aasta kevadpingutus tasus ennast ära. Saime 30 registreerujat, kellest küll paar tükki jäid haigeks, aga laager oli toimumas! Täitsa lõpp! Öeldakse, et esimesed kogemused elus jäävad hästi meelde ning see kehtis ka selle laagri osas. Meie 3 kasvatajaga tiim klappis, endal oli huvitav, lastel oli lõbus, tagasiside oli väga hea.
See tunne, kui vanemad tulevad lastele järgi ja mõned lapsed ütlesid, et nad soovivad järgmine aasta ka tulla, annab selle vaimse energia, mida oled panustanud juba mitu kuud enne laagri toimumist, hetkega tagasi ja jõudu edaspidi jätkamiseks.
2023. aastal oli meid juba rohkem, 5 kasvatajat ning 40 last. Sel korral oli tunda, et tiimi ja laste arvu suurenemine tekitas omad väljakutsed nii kasvatajate omavahelise kommunikatsioonis suurel territoriumil kui ka näiteks laste vanusedünaamika osas. Lahenduseks raadiosaatjad ja 2 vanusegruppi. Lisaks oli mitmeid teisi arutelusid ja lahendusi mida hakkame juurutama. Oleme siiani teekonnal, kus proovime protsesse optimeerida, vastutusi paremini jagada, ja korralduslikult veel paremini planeerida.
Oleme sõnastanud tiimile sisemise eesmärgi 2024. aasta laagriks ning siin on sellest väike osa: "Osalejatel tekkis omavahel sünergia ning ka juhendajatel oli tugev koostöö tunne, mis pani lapsi tundma turvaliselt, koduselt ja julgelt. Juhendajad täiendasid üksteist, õppisid palju üksteiselt, lastelt ning koos jõuti iga lapseni ning säilis pidev ülevaade, kes, kus, mida teeb.".
Aitäh lugemast!